Krüptomaailmas on passiivse tulu peamine viis staking — hoiad krüptovara ja teenid tasu võrgu turvamise eest. See võib pakkuda tulu, kuid kaasneb kõrge riskiga. Selles juhendis selgitame, kuidas krüpto staking töötab ja mida enne alustamist teada.
Mis on staking?
Staking tähendab krüptovara «lukustamist» võrgu töö toetamiseks, mille eest saad regulaarset tasu (nagu intress). Populaarne proof-of-stake võrkudes. Tulu tundub atraktiivne, kuid pea meeles: krüpto ise on äärmiselt kõikuv — vara väärtus võib langeda kiiremini, kui staking-tasu tootlust annab.
Riskid — kriitiline osa
- Hinnavolatiilsus — krüpto väärtus võib järsult langeda.
- Lukustusperiood — mõne võrgu puhul ei saa vara kohe välja võtta.
- Platvormirisk — börsi või protokolli risk.
- Ei ole tagatud — Tagatisfond ei kata krüptot.
Maksud
Staking-tulu ja krüpto kasu maksustatakse Eestis (22%) ning krüpto ei kvalifitseeru investeerimiskontole. Iga võõrandamine on maksustatav sündmus — vt krüpto maksustamist. Investeeri vaid summa, mille kaotust talud.
Staking-tulu reaalsuses
Staking APY (nt 3–8%) tundub atraktiivne, kuid krüpto hinnavolatiilsus varjutab selle täielikult: kui vara langeb aastaga 40%, ei päästa 5% staking-tasu. Lisaks võivad kehtida lukustusperioodid, mille jooksul vara ei saa müüa — just siis, kui tahaksid.
Maksud teevad selle veelgi karmimaks
Erinevalt aktsiatest ei kvalifitseeru krüpto investeerimiskontole, ja iga staking-tasu ning müük on maksustatav sündmus (22%). Kahjumit üldjuhul kasust maha arvata ei saa. Staking on kõrge riskiga «passiivne tulu» — sobib vaid rahale, mille täielikku kaotust talud. Vt krüpto maksustamist.
