Pensionifondi valik mõjutab otseselt seda, kui palju sul pensioniks kogub. Kaks fondi sama sissemaksega võivad aastakümnete jooksul anda väga erineva tulemuse — peamiselt tasude ja strateegia tõttu. Selles juhendis selgitame, mida pensionifondi valikul vaadata.
Tasud on kõige olulisem tegur
Fonditasu tundub väike (nt 0,3% vs 1,5% aastas), kuid liitintressi tõttu sööb kõrge tasu aastakümnete jooksul suure osa tootlusest. Madala tasuga indeksfond edestab pikas plaanis sageli kõrge tasuga aktiivselt juhitud fondi. Võrdle alati jooksvaid tasusid (ongoing charges).
Aktiivne vs indeksfond
Aktiivselt juhitud fond üritab turgu ületada (kõrgemad tasud, ebakindel tulemus). Indeksfond järgib turgu madalate tasudega. Enamik uuringuid näitab, et pikas plaanis edestab odav indeksfond enamikku aktiivseid fonde. Eestis pakuvad indekseeritud pensionifonde mitmed fondivalitsejad, sh liikmete-omanduses Tuleva, samuti pankade indeksifondid.
Kuidas valida?
- Tasu — vali madala jooksva tasuga fond.
- Strateegia — aktsiate osakaal vastavalt vanusele ja riskitaluvusele.
- Tootluse ajalugu — vaata pikaajalist, mitte ühe aasta tulemust.
Fondi saab hiljem vahetada, kuid õige valik algusest säästab aastaid. Vt ka III sammast ja indeksfonde.
Kui palju tasu reaalselt maksab — näide
Tasu tundub väike, kuid liitintress teeb vahe tohutuks. Näide: 40 aastat kogumist, sama sissemakse ja tootlus, ainult tasu erineb:
- Madal tasu 0,3% vs kõrge 1,5% aastas
- 40 aasta jooksul sööb kõrgem tasu ära kümneid tuhandeid eurosid lõppsummast
Just seetõttu edestab madala tasuga indeksfond pikas plaanis sageli kõrge tasuga aktiivset fondi. Tasu on kõige olulisem number, mida saad kontrollida — tootlust ei saa.
Aktiivne vs indeks — mida uuringud näitavad
Enamik uuringuid näitab, et pikas plaanis edestab odav indeksfond enamikku aktiivselt juhitud fonde just tasude erinevuse tõttu. Eestis pakuvad indeksfonde nt liikmete-omanduses Tuleva ja pangad.
